Kuidas jalutamine sinust loovama otsustaja teeb

Aristotelese koolkonda tuntakse peripateetikutena, kreeka keeles "ringi jalutajatena". Ka Raffaeli "Ateena kooli" maalil kujutatakse teda koos Platoniga just nimelt jalutamas. Nüüd kinnitab jalutamise ja loovama mõtlemise vahelist seost ka Stanford ülikooli uuring.

Miks meil mõtted istudes toppama jäävad

Mõte liigub vabamalt, kui keha on liikumises. Paraku elame me nüüdisajal just risti vastupidi.

Enamik olulisi otsuseid tehakse istudes, kas siis töölaua taga, koosolekuruumis või viimasel ajal ka videokõnes.

Aga just sel hetkel, kui istad maha, et oluline teema ette võtta, läheb mõte sageli lukku. Loovad lahendused ei kipu tulema, vanad ja kulunud mõtted keerlevad peas ringi ilma erilise edasiminekuta.

See tunne on tuttav vast igale otsustajale, kes on proovinud laua taga oma ideid selgeks mõelda. Ja see pole juhuslik.

Mida jalutamine meie ajuga teeb

Aastal 2014 viisid Marily Oppezzo ja Daniel Schwartz Stanfordist läbi rea katseid, kus võrdlesid inimeste loovat mõtlemist istudes ja kõndides. Võrreldes istumisega paranes loovus jalutades 81% osalejatest (Oppezzo & Schwartz, 2014). Kuigi ideaalne oleks ikkagi värske õhu kätte minna, andis isegi lihtsalt jooksulindil kõndimine mõõdetava efekti. Ja see mõju kestis edasi veel mõnda aega pärast jalutamise lõppu.

Jalutamine soodustab just divergentset mõtlemist: ideede genereerimist, alternatiivide otsimist ja uute seoste leidmist. Konvergentset mõtlemist, kus on vaja analüütiliselt leida üks ja ainus õige vastus, ei paista jalutamine soodustavat. Need tulemused leidsid kinnitust 2025. aastal avaldatud meta-analüüsis, mis hõlmas 23 uuringut 1036 osalejaga kokku (Thabane et al., 2025).

Jalutamine, eriti looduses, langetab ka stressihormooni kortisooli taset (Kobayashi et al., 2019), mille krooniliselt kõrge tase muudab meid ebamõistlikult konservatiivseks ja otsustusvõimetuks. Sellest pikemalt võitjaefekt ja kaotajaefekt artiklis.

Suured mõtlejad on olnud suured jalutajad

Jalutamine kui mõtlemisrituaal on läbi aegade olnud paljude suurkujude töömeetod.

Friedrich Nietzsche olevat lausa öelnud, et "ainult jalutamise ajal tekkinud ideedel on mingi väärtus" ning ka kirjanik Henry David Thoreau olevat tõdenud, et "kui mu jalad hakkavad liikuma, hakkavad mu mõtted lendama". Ka Einsteini teooriad olevat osaliselt sündinud just jalutamas käies. Nii filosoofid, kirjanikud kui teadlased armastastavad jalutada. Ja õigus ka.

Kuidas seda ise kasutada

Jalutamist mõtlemisvahendina saab kasutada mitmel viisil. Siin on mõned, mida ise kasutan.

Üksi jalutamine ideede otsimiseks. Kui mul on vaja leida uusi ideid või olen mõne mõttega tupikusse jooksnud, lähen jalutama. Kritseldan ideed käigu pealt üles, et need hiljem istudes lõpuni mõelda. Sestap on hea kaasa krabada ka pabertahvel, et oleks kuhu mõtteid kirja kribida.

Jalutuskoosolek, kas siis päriselt koos kõndima minnes või videokõne kõrvaklappidesse ühendades, on minu üks lemmik viise arutelusid pidada covidi ajast saati. Üks mu hea sõber on kolleegidega harrastanud ka suisa jooksu-koosolekuid.

Enne olulisi koosolekuid on ka muidu kasulik 10–15 minutit jalutada. See laseb mõtetel "soojaks saada" ja lubab sul kohale jõuda selgema peaga ja värskemate mõtetega kui otse ekraanilt ekraanile hüpates.

Looduskeskkond on eelistatud, aga mitte hädavajalik. Kui kortisooli langus tuleb eriti selgelt välja just metsas jalutades, on siiski palju kasu ka linnakeskkonnas kõndimisest. Ja kui üldse õue ei jõua, siis töötab ka jooksulint.

Ja lisa boonusena saad kergema vaevaga kokku ka oma igapäevased 10 000 sammu, et kauem ja tervemana elada.

Viited

Oppezzo, M., & Schwartz, D. L. (2014). Give your ideas some legs: The positive effect of walking on creative thinking. Journal of Experimental Psychology: Learning, Memory, and Cognition, 40(4), 1142–1152. Loetav PDFina siit.
Thabane A, Arora V, Boilard J, Sutoski A, Parpia S, et al. (2026) The impact of walking on creative thinking: A systematic review and meta-analysis. PLOS ONE 21(5): e0347878. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0347878
Kobayashi H, Song C, Ikei H, Park BJ, Kagawa T, Miyazaki Y. Combined Effect of Walking and Forest Environment on Salivary Cortisol Concentration. Front Public Health. 2019 Dec 12;7:376. doi: 10.3389/fpubh.2019.00376. PMID: 31921741; PMCID: PMC6920124.